Paldiski
Põneva ajalooga Paldiski
1718.aastal hakkas Peeter I rajama võimsat sadamat ning linna, millest pidi saama tsaaririigi pealinn. Täna kannab see linn Paldiski nime. Läbi ajaloo on Paldiski olnud tähtis sõjaväe-ja kaubanduslinn. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Paldiski rangelt suletud sõjaväetsoon. Väikelinn Paldiski on põnevate kontrastidega, mille üks äärmus on militaarajalugu ning teine kaunis loodus.
Varuge aega, et enne Paldiski Põhjasadamast Rootsi väljuvale DFDS laevale minemist Paldiskit ning selle lähiümbrust avastada.
Pakri saared
Väike-Pakri ja Suur-Pakri on väikesaared, mida eraldab üksteisest kuni 1,8 m sügavune väin. Saared asuvad Paldiski linnast vaid mõnekilomeetrise meresõidu kaugusel. Saari asustasid sajandeid rannarootlased, kes Nõukogude okupatsiooni saabudes olid sunnitud oma kodud hülgama. Aastakümneid olid saared militaarkasutuses. Täna elavad saarel mõned püsielanikud.
Saarel kasvab mitmeid haruldasi taimeliike ning leidub rändrahne, millest suurimate ümbermõõt on kuni 21 m. Mõlemal saarel on matkarajad ning võimalus on telkida. Pakri saartega puudub küll regulaarühendus, kuid erinevate teenusepakkujate abiga on võimalik saartega tutvuda.
Pakri tuletorn ja majutus
Pakri poolsaare tipus Pakri pangal, mis hakkas merest kerkima umbes 4000 aastat tagasi, asub Eesti kõrgeim tuletorn. Pakri vana tuletorn, mis ehitati Peeter I käsul 1724. aastal, lagunes ning seetõttu ehitati 1889. aastal pangale uus, 52 m kõrgune tuletorn, mille tule kõrgus merepinnast on 73 m.. Vana tuletorni jäänuseid ei ole ilmselt võimalik kaua imetleda, sest aja jooksul on varisev pangaserv jõudnud tuletornile liiga lähedale ning suure tõenäosusega vajub see peagi merre. Pakri tuletorn on külastajatele avatud. Kaunite merevaadete ja pankranniku imetlemiseks tuleb tuletorni tippu jõudmiseks läbida 275 trepiastet.
Plaanid Paldiskisse jääda? Tutvu Paldiski tuletorni kõrval asuva Pakri Paruni hotelliga, kust avaneb kaunis merevaade.
Paldiski raudteejaama peahoone
Kahekordne kroonuhistoritsismi stiilis puidust jaamahoone valmis 1870. aastal koos (Paldiski)-Tallinn-Narva raudtee rajamisega. Vaatamata sellele, et jaamahoone on kaotanud teatud osa oma esialgsest dekoorist, on hoone suhteliselt autentsena säilinud tänaseni.
Peeter Suure merekindluse bastion ehk Muula mäed
Tsaar Peeter I poolt projekteeritud hollandi tüüpi 5 bastioniga kindlus, mis raiuti kõrgesse paekaldasse monoliitsena. Kindluse muldvallid ulatusid 17 m üle merepinna. 1790. aastal oli kindluses üle 40 suurtüki. Kindluses on asunud ka naftahoidla ning raudteeharu, mis sõjas hävis. Sõjajärgsetel aastatel võeti vallidelt teede ehitamiseks kruusa ning seetõttu vallid hävisid. Bastionitelt on võimalus nautida suurepärast vaadet.
